3.klassis loeme:
OKTOOBRIS loeme:
Oskar Luts "Nukitsamees"
NOVEMBRIS:
Ilmar Tomusk "Kolmanda a kriminalistid"
DETSEMBRIS:
Janno Põldma "Lepatriinude jõulud"
JAANUARIS:
F. R. Kreutzwald „Kullaketrajad“, „Vaeslapse käsikivi“ „Tark mees taskus“
VEEBRUARIS:
Hando Runnel "Mõtelda on mõnus."
MÄRTS:
Leelo Tungal "Kristiina, see keskmine."
APRILL:
Aino Pervik "Kallis härra Q"
MAI:
Vabavalikuline raamat.
OKTOOBRIS loeme:
Oskar Luts "Nukitsamees"
NOVEMBRIS:
Ilmar Tomusk "Kolmanda a kriminalistid"
DETSEMBRIS:
Janno Põldma "Lepatriinude jõulud"
JAANUARIS:
F. R. Kreutzwald „Kullaketrajad“, „Vaeslapse käsikivi“ „Tark mees taskus“
VEEBRUARIS:
Hando Runnel "Mõtelda on mõnus."
MÄRTS:
Leelo Tungal "Kristiina, see keskmine."
APRILL:
Aino Pervik "Kallis härra Q"
MAI:
Vabavalikuline raamat.
Suvine lugemine:
- A.Lindgren "Bullerby lapsed"
- A.Lindgren "Vahtramäe Emil"
- A.Schmidt "Viplala lood"
- A.Pervik "Kunksmoor"
2.klassis loeme omal valikul kuus 1 raamatu.
Raamatuvalik septembris:
Raamatuvalik septembris:
- K.Kass "Õpetaja Kusti kummitab".
- K.Vainola "Ville."
- A.Pervik "Kollane autopõrnikas."
- A.Kivirähk "Lotte reis lõunamaale."
- E.Valter "Pokuraamat."
- A.Reinla "Pätu."
- T.Toomet "Kuidas panna nööpe."
- K.Kass "Käru Kaarel."
- E.Raud "Karu maja."
- M.Kunnas "12 kinki jõuluvanale."
- H.Karm "Joosep ootab jõuluvana."
- A.Pervik "Paula jõulud."
- A.Pervik "Paula lumememm."
- A.Lindgren "Lärmisepa tänava Lotte."
- A.Lindgren "Kaisa."
- E.Niit "Triinu ja Taavi lood."
- R.Rannap "Nublu."
- K.Kass "Samueli võlupadi."
- L.Tungal "Vana vahva lasteaed."
- M. Kunnas "Tere, Volli!"
- A.Kivirähk "Kaka ja kevad."
- E.Janikowski "Kui ma oleksin suur."
- E.Janikowski "Minuga juhtub alati midagi."
- E.Janikowski "Usu või ära usu."
- O.Arder "Mine metsa."
- O.Arder "Koer poiss sõitis jänest."
1.klassis loeme:
S.Väljal "Jussikese seitse sõpra"
Läbilugemise tähtaeg- 28.oktoober
E. Raud "Peep ja sõnad"
Läbilugemise tähtaeg- 30.november
E.Raud "Sipsik" Läbilugemise tähtaeg- 23.veebruar 2017
T.Egner "Sööbik ja Pisik"
Läbilugemise tähtaeg- 19.aprill 2017
Veel on väga toredad raamatud 1.klassis lugemiseks:
Ellen Niit ”Triinu ja Taavi” või ”Pille-Riini lood”
Edgar Valter ”Kassike ja kakuke”
Jaanus Vaiksoo ”Jaagupi esimene koolisügis”
Eno Raud ”Peep ja sõnad”
omal valikul luuleraamat ja muinasjuturaamat
Ellen Niit ”Triinu ja Taavi” või ”Pille-Riini lood”
Edgar Valter ”Kassike ja kakuke”
Jaanus Vaiksoo ”Jaagupi esimene koolisügis”
Eno Raud ”Peep ja sõnad”
omal valikul luuleraamat ja muinasjuturaamat
10 nippi lapse lugemishuvi toetamiseks
Ole kannatlik, ära survesta ega sunni last lugema. Meelita ja muuda raamatud loomulikuks osaks elust!
1. Ümbritse laps tähtedega. Umbes viieaastaselt on laps võimeline kuulma ja eristama häälikuid. Enne seda keskenduge sellele, et ta märkaks tähti: pange kodus nähtavale kohale täheklotsid ja lasteraamatud, kirjutage õues olles lumele või liivale lapse nimi, laduge rannas kividest sõnu, lubage lapsel kodus tähti moodustada – kasvõi spagettidest!
Õhtujutt olgu sama tavaline osa lapse rutiinist kui hambapesu.
2. Mängige sõnamänge. Häälikuid õpetab hästi eristama sõnasaba-mäng, kus üks ütleb sõna ja teine jätkab sõnaga, mille alguses on eelmise sõna viimane täht: meri-isa-algus-siil. Head on ka reisimängud, kus näiteks üks ütleb: “Lähme reisile, võtame kaasa l-tähega asju.”
3. Seadke sisse igaõhtune lugemisrutiin, sama regulaarne kui hambapesu. Kui laps juba kuuleb häälikuid, võite sellele lisada kombe, et kõigepealt loeb laps raamatust olgu või ühe sõna (lause), ja siis loeb vanem õhtujutu.
4. Tehke koju sõnapurk. Laps võtab näiteks enne õhtujuttu purgist sedeli ühe sõnaga ja loeb selle ette. Hiljem võib purki kirjutada küsimusi, näiteks: “Mis sulle täna kõige rohkem meeldis?” See on alus funktsionaalsele lugemisoskusele, mis tähendab seda, et laps mõistab loetut.
5. Olge järjekindlad! Leidke aega vähemalt ühe lugemistegevuse jaoks päevas. See ei pea olema tingimata raamatu lugemine, sobib ka arvutis trükkimine, pereliikmetele kirjakese või poenimekirja kirjutamine, retsepti ettelugemine, kordamööda koomiksi lugemine.
6. Laske lapsel arvutis kirjutada. Tehke koos raamat teemal, mis lapsele meeldib. Näidake, kuidas kopeerida netist pilte, ja aidake pildiallkirjade kirjutamisel.
7. Toetu lapse huvile ja ole loov. Kui lapsele meeldivad loomad, tehke loomaaed ja kirjutage nimesildid juurde. Kui meeldib autodega mängida, pange kirja markide nimed või kirjutage juurde sildid tänavatele, kus autod sõidavad. Kui laps on avastanud kääridega lõikamise, kirjutage suurelt sõna, paluge see pooleks või tähed eraldi välja lõigata ja pärast kokku sobitada. Kui lapsele meeldib palli visata, pange rivvi ämbrikesed ja kirjutage igale peale täht või sõna. Pärast lugege kokku: milline sõna sai kõige rohkem punkte?
8. Looge kodus lugemispesa. Lugemispesa võiks olla muust ruumist riiuli või sirmiga eraldatud hea valgusega koht, kus lapsel on mõnus raamatuga tegeleda. Sättige sinna kott-tool või pehmed vaibad, asetage raamatud kaanega lapse silmade kõrgusele. Kaval on jätta õige raamat lapse jaoks lahti!
9. Küsige lugedes ja pilte vaadates häid küsimusi. Kui küsida ainult: “Mis see on?”, õpetad lapse ühesõnaliselt vastama. Kui aga uurid: “Mis sulle siin pildil meeldib? Kuhu nad sinu arvates sõidavad? Mida sina teeksid, kui oleksid nende asemel?”, saab laps harjutada jutustamisoskust.
10. Jagamatu tähelepanu. Koos lugemistegevusega paku lapsele oma jagamatut tähelepanu. Vanema täielik tähelepanu ja toetus on tõeline võluvits, mis laiendab lapse mõnutunde ka raamatutele!
Ole kannatlik, ära survesta ega sunni last lugema. Meelita ja muuda raamatud loomulikuks osaks elust!
1. Ümbritse laps tähtedega. Umbes viieaastaselt on laps võimeline kuulma ja eristama häälikuid. Enne seda keskenduge sellele, et ta märkaks tähti: pange kodus nähtavale kohale täheklotsid ja lasteraamatud, kirjutage õues olles lumele või liivale lapse nimi, laduge rannas kividest sõnu, lubage lapsel kodus tähti moodustada – kasvõi spagettidest!
Õhtujutt olgu sama tavaline osa lapse rutiinist kui hambapesu.
2. Mängige sõnamänge. Häälikuid õpetab hästi eristama sõnasaba-mäng, kus üks ütleb sõna ja teine jätkab sõnaga, mille alguses on eelmise sõna viimane täht: meri-isa-algus-siil. Head on ka reisimängud, kus näiteks üks ütleb: “Lähme reisile, võtame kaasa l-tähega asju.”
3. Seadke sisse igaõhtune lugemisrutiin, sama regulaarne kui hambapesu. Kui laps juba kuuleb häälikuid, võite sellele lisada kombe, et kõigepealt loeb laps raamatust olgu või ühe sõna (lause), ja siis loeb vanem õhtujutu.
4. Tehke koju sõnapurk. Laps võtab näiteks enne õhtujuttu purgist sedeli ühe sõnaga ja loeb selle ette. Hiljem võib purki kirjutada küsimusi, näiteks: “Mis sulle täna kõige rohkem meeldis?” See on alus funktsionaalsele lugemisoskusele, mis tähendab seda, et laps mõistab loetut.
5. Olge järjekindlad! Leidke aega vähemalt ühe lugemistegevuse jaoks päevas. See ei pea olema tingimata raamatu lugemine, sobib ka arvutis trükkimine, pereliikmetele kirjakese või poenimekirja kirjutamine, retsepti ettelugemine, kordamööda koomiksi lugemine.
6. Laske lapsel arvutis kirjutada. Tehke koos raamat teemal, mis lapsele meeldib. Näidake, kuidas kopeerida netist pilte, ja aidake pildiallkirjade kirjutamisel.
7. Toetu lapse huvile ja ole loov. Kui lapsele meeldivad loomad, tehke loomaaed ja kirjutage nimesildid juurde. Kui meeldib autodega mängida, pange kirja markide nimed või kirjutage juurde sildid tänavatele, kus autod sõidavad. Kui laps on avastanud kääridega lõikamise, kirjutage suurelt sõna, paluge see pooleks või tähed eraldi välja lõigata ja pärast kokku sobitada. Kui lapsele meeldib palli visata, pange rivvi ämbrikesed ja kirjutage igale peale täht või sõna. Pärast lugege kokku: milline sõna sai kõige rohkem punkte?
8. Looge kodus lugemispesa. Lugemispesa võiks olla muust ruumist riiuli või sirmiga eraldatud hea valgusega koht, kus lapsel on mõnus raamatuga tegeleda. Sättige sinna kott-tool või pehmed vaibad, asetage raamatud kaanega lapse silmade kõrgusele. Kaval on jätta õige raamat lapse jaoks lahti!
9. Küsige lugedes ja pilte vaadates häid küsimusi. Kui küsida ainult: “Mis see on?”, õpetad lapse ühesõnaliselt vastama. Kui aga uurid: “Mis sulle siin pildil meeldib? Kuhu nad sinu arvates sõidavad? Mida sina teeksid, kui oleksid nende asemel?”, saab laps harjutada jutustamisoskust.
10. Jagamatu tähelepanu. Koos lugemistegevusega paku lapsele oma jagamatut tähelepanu. Vanema täielik tähelepanu ja toetus on tõeline võluvits, mis laiendab lapse mõnutunde ka raamatutele!